Vanuserühm 2 7 kuni 9 aastat

Keha

Nõutud on üksikasjalikud teadmised

Oma ja teiste keha on endiselt põnev! Uurimine ja avastamine toimub nüüd aga rohkem varjatult, sest tekkinud on häbitunne.

Paljude laste jaoks on algkool aeg, mil neile meeldib omandada mõnes vallas väga põhjalikke teadmisi (näiteks dinosauruste kohta). Seepärast - ja ka seetõttu, et kehaline küpsemine võib alata väga varakult ja ei tohiks lapsi üllatada - on nüüd hea aeg lapsesõbralikult rääkida nähtavatest ja nähtamatutest muutustest, mida nende keha lähiaastatel läbi teeb.

Paljud lapsed selles vanuserühmas on huvitatud murdeeas toimuvatest kehalistest muutustest. Kas siis sellepärast, et neil on suuremad õed-vennad, või nad märkavad, et täiskasvanud näevad välja teisiti kui lapsed, või sellepärast, et nad puutuvad selle teemaga kokku filmides ja reklaamides.

Järgnevalt toome teile näiteid tüüpiliste aspektide kohta murdeea-teemalises vestluses. Siit leiate ideid, kuidas saate vestlust algatada või juhtida. Suheldes oma lastega võite kasutada rohelisega kirjutatud vastuseid.

"Kui tüdruk muutub naiseks või poiss meheks, muutub tema keha nii seest- kui väljastpoolt suurel määral. Torkab sulle midagi silma, mis on täiskasvanud naiste ja meeste juures teisiti kui laste juures?"

Tõenäoliselt panete tähele, et lastele torkab silma palju asju, näiteks:

"Naistel on rinnad."

„Võib juhtuda, et rinnanibude ümbrus muutub nüüd tundlikumaks või et nibud aeg-ajalt „sügelevad”. Samuti võib juhtuda, et üks rind hakkab kasvama varem kui teine. See on täiesti normaalne. Ka poistel võib tekkida (ajutine) rindade kasv, see ei ole ebatavaline.”

„Seal all kasvavad karvad.“

„Jalgadel kasvavad karvad juba lapsepõlves. Hiljem kasvavad karvad ka kaenla alla ja vulva või peenise ja munandite ümber. Need ei kasva siiski aga nii pikaks kui juuksed, vaid jäävad lühikeseks, on sageli lokkis ja juustest jäigemad. Mõned inimesed raseerivad end sealt, teised mitte. Seda võib ise otsustada.“

„Naistel on menstruatsioon.”

„Alates sellest ajast, kui tüdrukud jõuavad murdeikka, jookseb neil umbes kord kuus tupest verd. See juhtub seetõttu, et emakas valmistab ette „pesa” beebi jaoks - see tähendab, et emakat „polsterdatakse seestpoolt” (ehitatakse üles limaskest). Kuna see pesa peab alati olema värske, siis väljub see kehast koos väikese hulga verega tupe kaudu, kui seal sees beebit ei kasva. Siis tekib uus pesa.“

Eriti murdeea alguses on menstruatsioon veel sageli ebaregulaarne ja isegi täiskasvanueas võib tsükkel olla inimeseti väga erinev.

Hiljemalt algkoolis huvitab lapsi, kuidas nad on tekkinud. Paljude jaoks on see teema juba enne seda aktuaalne - näiteks siis, kui sünnib õde või vend.

„Kust tulevad beebid?“

„Enamik lapsi sünnib nii: Kui mees ja naine armastavad teineteist väga, siis nad suudlevad, kallistavad, võib-olla ka alasti, ja kõige lähemal on nad selles kallistuses teineteisele siis, kui tupp ja peenis saavad kokku. Kui nad siis jätkavad kallistamist, tuleb peenisest välja palju seemnerakke ja kui need kohtuvad munarakuga, võib hakata arenema beebi.“

Arutlege selle üle, et suured teismelised või täiskasvanutd seksivad lihtsalt sellepärast, et see tekitab meeldivaid tundeid - mitte sellepärast, et nad teevad iga kord beebi.

„Mida tähendab gei?"

„Kui kaks mees on teineteisesse armunud.“

„Mis tähendab lesbi?"

„Kui kaks naist on teineteisesse armunud."

Identiteet

Lapsed võtavad omaks soospetsiifilised ootused

Imiteerimine ja vaatlemine mängivad laste õppimises olulist rolli. Nii tüdrukud kui ka poisid analüüsivad varases lapsepõlves, millist käitumist hinnatakse ühel juhul positiivselt ja mille eest teisel juhul karistatakse. Mõned vanemad näiteks lubavad oma tütardel alateadlikult harvemini oma piire katsetada. Poisid seevastu peavad sageli ronima ronimisredeli tippu. Alahinnata ei tohi sealjuures rolli, mida mängib meie ostukäitumine.

Juba mõned aastad ei ole ühtegi poodi, mis ei liigitaks kaupu soolise kuuluvuse järgi. Mõned tooted annavad väga selgelt edasi, mida oodatakse tüdrukutelt ja poistelt: Tüdrukud peaksid olema ilusad ja naeratavad, poisid peaksid elama metsikult, vabalt ja julgelt. See tekitab stereotüüpe, mis panevad uskuma, et on olemas näiliselt mehelikud ja naiselikud värvid, mänguasjad ja spordialad. Üldistatakse, et kõigile ühe soo esindajatele meeldib vaikimisi sama asi. Selline soost lähtuv turundus aitab majandust ja takistab meie lastel kogeda mitmekesisust ja proovida asju.

Selline sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud liigitamine võib viia ka selleni, et intersoolised lapsed ei leia endale kohta ja trans* lapsed saavad juba väga varakult aru, et nad peavad oma füüsilist arengut aeglustama. Trans* poisid reageerivad sellele survele mitte harva söömishäiretega, et hoida ära oma keha naiselikku arengut ja esimest menstruatsiooni. Üks võimalus, mis võib teie last aidata, on puberteediblokaatorite kasutamine. Neid määrab arst ja need aeglustavad murdeea kulgu. Nii saab lapsel rahulikult aidata kujundada positiivset kehapilti.

Seksuaalne sättumus on mitmetahuline

Meie ühiskonnas kogevad lapsed üha enam erinevaid alternatiivseid peremudeleid, nt klassikaline perekond, kärgpere, üksikvanemaga perekond või nn vikerkaarepere, st perekond, kus vähemalt üks vanem on lesbi, gei, trans* või intersooline. Kui lastel on sellega seoses küsimusi, tuleb kiiresti esile seksuaalse sättumuse teema. Ka teie laps satub silmitsi teistsuguste peremudelitega (nt tänaval või sõprade juures kodus). Saate aidata tal mõista, et perede mitmekesisus on sama normaalne kui mitmekesisus partneri valikul. Oluline sõnum on, et igaühel peaks olema õigus teha oma otsus ja usaldada oma tundeid.

Enamiku inimeste jaoks on seksuaalne sättumus üheks nende isiksuse keskseks aspektiks. See ei kirjelda mitte ainult seda, kelle vastu inimene tunneb külgetõmmet, vaid hõlmab ka individuaalseid kogemusi ja isiklikke tundeid. Lisaks on seksuaalsel sättumusel tähendus ka kõrvalolevatele inimestele: sellega kaasnevad oletused ja lootused, väärtushinnangud ja võib-olla isegi eelarvamused. Julgustage oma tütreid ja poegi selles vanuses aktsepteerima teisi sellisena, nagu nad on, ja mitte hindama neid rutakalt.

Tunded

7-9-aastaselt muutuvad lapsed järjest iseseisvamaks. Sellegipoolest on vanemad laste elus endiselt väga olulised tugiisikud. Seda näitab asjaolu, et lapsed muutuvad ühelt poolt iseseisvamaks ja poevad teiselt poolt ikkagi lähedase usaldusisiku kaissu. Kaisusoleku ajal süvenevad lapsed meeleldi ka lugudesse ja fantaasiamaailmadesse. Üleminek fantaasia ja tegelikkuse vahel on sageli sujuv. Nende fantaasiate sisuks võib olla sõprus, armastus ja armumine kellessegi teise. See kehtib juba ka 5-6-aastaste laste puhul.

Koolieelses eas õpivad lapsed tundma ka selliseid emotsioone nagu häbi, süütunne, kadedus ja uhkus. Need sotsiaalsed emotsioonid on seotud iseendaga. Nende emotsioonide kujunemine eeldab eelnevaid vaimseid arenguetappe ja arusaamist erinevatest lihtsatest emotsioonidest. Oma emotsioonide kogemise ja õppimise kaudu, mis vallanduvad teatud olukordades, kujuneb ka arusaam emotsioonidest teiste suhtes.

Eelkõige on selgelt märgata häbitunde arengut. Lapsed tunnevad end üha ebamugavamalt, kui nende alastiolekut näevad inimesed, kes ei ole nende lähedased tuttavad. Lisaks häbenemisele muutub järjest tähtsamaks ka privaatsus ja lapsed näitavad selgelt, millist teavet nad soovivad millistele inimestele anda. See privaatsus võib väljendada ka tuttavate usaldusisikute suhtes. Siinkohal peaks usaldusisik jääma mõistvaks ja austama lapse otsust.

Lapselik uudishimu jääb alles

Lastel on ikka veel palju küsimusi soojätkamise ja seksuaalsuse kohta. Need küsimused muutuvad üha konkreetsemaks, põhjuseks muuhulgas kokkupuuted teiste laste ja meediaga. Sageli jätavad küsimused mulje, et lapsel on juba teadmisi esitatud küsimuse kohta. Motiiviks on aga sageli vanemate või usaldusisikute tähelepanu otsimine ja teadmistejanu. Lapsed märkavad üha enam, et täiskasvanud ei vasta enam nii avameelselt konkreetsetele küsimustele kui varasematel aastatel. Vastuseid otsides pöörduvad nad eakaaslaste poole ja otsivad üha sagedamini teavet internetist.

Saladused kui osa omaenda autonoomiast

Ka vanemate, seitsme- kuni üheksa-aastaste laste puhul jäävad saladused iseseisvuse arengu oluliseks osaks. Selles vanuses lisandub mõne lapse puhul veel rohkem saladusi, mis tulenevad nende igapäevaelust. Need võivad hõlmata kogemusi koolist või seiklusi teiste lastega. Jätkuvalt on oluline, et annate märku oma avatusest ja usaldusest ning pakute võimalusi mõttevahetuseks. Saladustele ei tohiks anda hinnangut, sest see võib jätta mulje, et annate hinnangu tunnetele ja isikule endale. See võib viia selleni, et laps otsib järgmisel korral teisi inimesi, kellega oma saladust jagada. Kui vahetus läheduses ei ole teisi usaldusisikuid, ei ole lapsel kellegagi mõtteid vahetada. Tagajärjeks võib olla lapse tagasitõmbumine.

Suhted muutuvad

Selles vanuses tunnevad lapsed tugevat sõprustunnet või väljendavad isegi, et nad on kellessegi armunud. See kiindumus võib olla suunatud õpetaja, kasvataja, lemmiklooma või teise lapse vastu. Tunded võivad olla väga tugevad, nii et võib esineda ka igatsemist. Vanemad peaksid võtma lapse iga tunnet tõsiselt, väärtustama seda ja toetama last armastavalt. Selles etapis peaksid lapsed õppima eristama eri tüüpi suhteid nagu sõprus, armastussuhted ja nauding.

Sõpruskogemuste kaudu omandavad lapsed sotsiaalseid pädevusi, kuna sõprus ei ole seotud ebavõrdsete võimu- ja sõltuvussuhetega. Selles vanuses samastavad lapsed end üha enam omaenda sooga, tegemist on pideva tasakaalu otsimisega iseseisvuse ja enda kohandamise vahel. Teemaks on ka armukadedus, lahkuminek ja uute sõprussuhete loomine. Neid suhteid katsetades ja kogedes omandab laps vanemaks saades võime luua oma elus positiivseid ja tervislikke suhteid, sealhulgas paarisuhteid.

Armastus

Kooliminekuga algab aeg, mil lapsed tahavad uurida ja mõista ümbritsevat maailma uuel viisil. Vanematena peate arvestama, et teilt küsitakse küsimusi seksuaalsuse, seksi, raseduse ja sünnituse kohta. Lapsed on meedia kaudu üha enam teadlikud sellest, et reklaamplakatitel, televisioonis või internetis käsitletakse sageli seksuaalsust.

Juba enne, kui lapsed jõuavad murdeikka, on mõistlik algatada nendega vestlust. Lapsed on uudishimulikud, küsivad küsimusi ja on avatud. Vanematena olete te teabeallikas ja kontaktisik - see võib muutuda, kui lapsed jõuavad eelpuberteediikka. Ühelt poolt kasvab teie tähtsus vestluspartneri ja teadmiste andjana, teiselt poolt varjavad lapsed tavaliselt oma tegevust ja tõmbuvad tagasi. See tagasitõmbumine on oluline samm iseseisvuse suunas. See tagasitõmbumine on seotud ka tundega, et oma keha ja oma seksuaalsus on eraasi. Vanematena peaksite te kindlasti austama oma laste piire. Uurige, millal on tagasihoidlikkus asjakohane ja millistes olukordades on vaja toetust või vestlusi.

Pidage meeles, et vanematena olete te eeskujuks. Teie lapsed tajuvad seda, kuidas te käitute suhetes või oma keha suhtes. Olge autentne selles, mida te ütlete ja teete. Te ei pea olema täiuslik eeskuju, kõige suurem õppimisefekt võib olla siis, kui lapsed näevad, kuidas käia ümber probleemidega ja lõhega soovide ja tegelikkuse vahel.

Intiimsus ja häbitunded

Perekonnasisest lähedust kogeb laps juba oma elu algusest saadik. Imikuna hellitati teda ja hoolitseti tema eest. Lapsena magab ta oma vanemate voodis või käib koos vanematega vannitoas. Sellele vahetusele ja siirusele vaatamata tekib lapse vanemaks saades kahtlus, kas vanemate ja lapse vaheline lähedus on siiski liiga suur. Ühtegi piiri ei tohi ületada ega intiimsfääri puutumatust rikkuda. Austage siinkohal lapse häbitunnet. Need häbitunded ei tähenda mingit liigset kombekust ega liigset häbelikkust. Need reguleerivad, millised kehaga seotud tegevused (näiteks tualetis või duši all käimine) kuuluvad avalikkuse ette ja millised mitte. Sel viisil loovad need intiimsfääri ja pakuvad lapsele kaitset. Ühelt poolt suudab laps end teistest eraldada ja teiselt poolt kohandab ta end ühiskonna sotsiaalsete normidega.

Piiride määratlemine ja näitamine suureneb lastel vanuse kasvades. Nii loovad nad oma intiimsfääri. Lapsed õpivad, et igal inimesel on õigus intiimsfääri puutumatusele ja et piiride seadmine on okei.

Valgustustöö viljakuse, soojätkamise ja rasestumisvastaste vahendite kohta

Kuue- või seitsmeaastased lapsed suudavad tavaliselt selgitada naiste ja meeste füüsilist erinevust. Nad teavad, et naistel on vulva ja meestel peenis. Eostamise ja raseduse vahelist seost mõistavad nad enamasti alles veidi hiljem. Lapsed oletavad, et täiskasvanud seksivad ainult siis, kui nad soovivad saada last. Seos seksuaalsuse ja naudingu vahel jääb nende eest tavaliselt varjatuks, sest vanematel on enamasti lihtsam valgustada neid soojätkamise teemal. Viljakust, soojätkamist ja rasestumisvastaseid vahendeid peaks lastele tutvustama juba enne murdeea algust.

Mõnel tüdrukul võib menstruatsioon alata juba üheksa või kümne aasta vanuselt. Paljude tüdrukute jaoks saabub esimene verejooks ilma vaevusteta. Ühel hetkel see lihtsalt algab. Selgitage oma lapsele, mis tema kehas toimub, mis teda nüüdsest alates ootab ja kuidas ta peaks menstruatsiooniga ümber käima.

Meedia roll

Lapsed puutuvad üha rohkem kokku meediaga: nad vaatavad sagedamini televiisorit, loevad ajakirju ja raamatuid või surfavad internetis. Ilma, et vanemad saaksid seda vältida, puutuvad lapsed kokku mitmesuguste seksuaalsust käsitlevate piltide ja teabega. Lapsed ei mõista enamikku seksuaalseid vihjeid filmides või reklaamplakatitel, nad märkavad peamiselt seda, et kujutamine on seotud seksiga. See tekitab küsimusi või segadust. Lapsevanematena peaksite olema tähelepanelik laste meediatarbimise suhtes. Negatiivne nähtus on see, et esimene kokkupuude pornograafilise materjaliga toimub varem. Filme antakse sageli edasi mobiiltelefoni kaudu ja neid vaadatakse koos kooliõues või koolibussis. Seda ei saa vältida. Laste eakohane ja täielik harimine on väga oluline.

Seksuaalne vägivald

Lapsevanemad peavad olema teadlikud laste vastu suunatud seksuaalse vägivalla probleemist. Märksõnaks on ennetamine ilma paanikat tekitamata. Lapsed peaksid õppima tundma oma piire, ütlema „Ei!" ning otsima hädaolukorras abi ja tuge. Seksuaalrünnakud on seksuaalsed toimingud, mis rikuvad väga suurel määral ja/või tahtlikult lapse isiklikke piire. See algab salajastest puudutustest, pilkudest või märkustest ja ulatub kuni laste rindade, tuharate või suguelundite sihipärase puudutamiseni. Seksuaalrünnakuks loetakse ka seda, kui lapsi sunnitakse täiskasvanuid või noorukeid intiimsetest kohtadest puudutama või kui nad peavad pealt vaatama, kui keegi vaatab pornograafiat või rahuldab ennast. Eriti tõsised vormid on oraalse, vaginaalse või anaalse vägistamise katsed või toimepandud vägistamised. Olge teadlik, et laste seksuaalne kuritarvitamine ei toimu tavaliselt juhuslikult, vaid on hoolikalt planeeritud. Teo toimepanija loob, tavaliselt pika aja jooksul, suhte lapsega ja sageli ka vanematega. Seksuaalrünnakud toimuvad sageli perekonnas ja tutvusringkonnas, mistõttu on usaldusisikud väljaspool neid ringkondi laste jaoks eriti olulised, et nad saaksid vajadusel kutsuda abi. Tavaliselt alustatakse väiksemate rünnakute ja ähvardustega, et vaadata, kas laps vaikib. Lapsevanematel on seksuaalsest vägivallast sageli raske rääkida. Last tuleb kaitsta, ilma teda hirmutamata.

Seksuaalvägivalda kogenud laste käitumine varieerub suuresti sõltuvalt nende vanusest ja isiksusest. Ainult vähesed lapsed ütlevad otse, kui nad on kogenud seksuaalset vägivalda, nad pigem teevad vihjeid, sest neil puuduvad õiged sõnad selle kohta, mis juhtus. Just seetõttu ei mõisteta vihjeid sageli õigesti. Olge teadlik, et lapsed ei mõtle seksuaalset väärkohtlemist ise välja.